Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke.
1995. aastal alustas Sondas elav emakeeleõpetaja Meinhard Laks (Pilt 1) allkirjade kogumist emakeele kaitseks. Ta on ise väitnud, et sai innustust 1994. aastal Kadrinas avatud emakeele ausambast. (Pilt 2)
(Pilt 1 ja Pilt 2)
7. detsembril 1995 andis Meinhard Laks Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele üle ettepaneku keeltepäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmiseks. Mitteametlikult tähistati emakeelepäeva mõnes paigus juba 1995. aastal ja veel laiemalt alates 1996. aastast. Ametlik tunnustamine jäi aga tulemata. Kui 1998. aastal võeti Riigikogus arutlusele riigipühade seaduse muutmine ning eesti emakeele ja rahvuskultuuri päeva seal ei olnud, siis esitas Laks sama aasta detsembris Raoul Üksvärava kaudu küsimuse emakeelepäeva riikliku staatuse kohta. 22. detsembril 1998 toetas valitsus esitatud ettepanekut ja 11. veebruaril 1999 kinnitas Riigikogu ühehäälselt emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks. Samal 1999. aastal tähistati emakeelepäeva esmakordselt riikliku tähtpäevana.
Emakeelepäeva puhul korraldatakse mitmesuguseid üritusi, näiteks toimub Vikerraadios 2008. aastast e-etteütlus. Samuti antakse sel päeval Haapsalus Wiedemanni Gümnaasiumis välja aasta keeleteo auhind eelmisel aastal eesti keelele enim kasu toonud teo eest. Aastast 2004 toimub Tallinnas Estonia Talveaias koolieelikute etlemiskonkursi "Eesti keele kaunis kõla" lõppvoor.