Eesti keele õppimine lastel ja noortel võõrkeelsetest peredest

Saime kokku kaheksa vastust, pooled õpilastest olid I kooliastmest ehk algklassidest ja teine pool oli gümnaasiumist.

Kõik õpilased esimesest poolest käivad 3. klassis. Kõik õpilased suhtlevad koolis peamiselt eesti keeles. Kaks õpilast mõtlevad vene keeles, teised kaks eesti- ja vene keeles. Suurimad raskused tekivad sõnavara ja õigekirjaga.

Õpilased teisest poolest käivad gümnaasiumis. Kaks õpilast käivad 10.klassis, üks õpilane 11. klassis ja viimane õpilane 12. klassis. Kõik õpilased räägivad koolis eri keeltes. Eesti keele juurde lisandusid inglise- ja vene keel. Mõtlemiskeelele lisandusid veel inglise- ja saksa keel. Suurimad raskused on seotud käänetega (75%), ühel õpilasel ei teki raskuseid.

Selle küsitluse tulemused näitavad, et I kooliastmel õppivatel õpilastel ei teki probleemi eesti keele suhtlemises, vaid nendel tekivad raskused sõnu kirjutades. Gümnasistidel on võimalus praktiseerida suhtlemist teistes keeltes, aga tekivad probleemid käänamisel. See küsitlus ka näitab, et paljud õpilased mõtlevad rohkem kui ühes keeles. Kokkuvõtteks, paljud lapsed ja noored võõrkeelsetest peredest arvavad, et keeleõppe on loomulik ja mängulik.

Autorid: Maia Golubeva ja Gilleke Kalev

Pilt 3- Raamatud riiuli peal raamatukogus;

Allikas: pexels.com