On olemas erinevaid väiteid, et milline on siis see õige aeg, millal loodi esimene eestikeelne raamat.
Üks väide on see, et esimene eesti keeles trükitud raamat Heinrich Stahli “Käsi- ja Koduraamat” eesti vürstkonnale Liivimaal ilmus 1637. aastal. See poolenisti eestikeelne raamat oli mõeldud kirikuõpetajatele, pereisadele ning gümnaasiumi ja ülikooli üliõpilastele. Tallinna Suure Gildi vanema poeg pastor Heinrich Stahl kogus raamatusse 144 eesti keelde tõlgitud riimita vaimulikku laulu. Praegu asuvad sellest raamatust kaks eksemplari Tartus Kirjandusmuuseumis.
Teine väide on selline, kus oletati, et juba 1517. aastal laskis piiskop Kievel trükkida eestikeelse katekismuse. Kullamaa käsikirja kohta on teada, et seal kirjas olnud 3 palvet: meieisapalve, maarjapalve ja usutunnistus, on vanimad tänini säilinud eestikeelsed tekstid.
Heinrich Stahli “Käsi- ja Koduraamat”
(B-Binder – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=78130679 )
Tallinna esimene trükikoda
Reusneri trükikoda oli teine Eestis tegevust alustanud trükikoda (esimene trükikoda asutati Tartus ülikooli juurde 1632. aastal). Tallinnas 1633. aastal asutatud trükikojas ilmus esimene raamat juba 1634. aastal, kuid eestikeelse gooti kirjas väljaandeni jõuti neli aastat hiljem. Aastaid olid ka poolenisti eestikeelsete raamatute tiitellehed saksakeelsed. 1637. aastal trükiti siin esimene eestikeelne raamat, millele hiljem lisandus esimene eesti keele grammatika õpik, samuti Uue Testamendi ja piibli esmatõlked eesti keelde.
Tallinna esimene trükikoda
Mattias Rausberg