Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson, ka Kristjan Jaak Peterson; õieti Christian Jakob Petersohn (14. märts, 1801 Riia – 4. august) oli eesti kirjanik. Teda peetakse Eesti rahvuskirjanduse loojaks. Tema auks on püstitatud Tartus Toomemäel mälestusmärk ning tema järgi on nimetatud gümnaasium Tartus. Kirjaniku sünniaastapäeval 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva.

Elukäik ja looming

Peterson sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja eeslaulja. Kristjan Jaak sündis perre kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. (Pildil on Kristjan Jaak Peterson)

Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosa mõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänter ajakirjas "Beiträge zur genaueren Kenntniss der estnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge " XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil (1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust.

Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luule loomingust on säilinud 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust. Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrasti rikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eel romantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi.

Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjaniku suuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.

Mälestuse jäädvustamine

1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestusmärk, mille autorid on Jaak Soans ja Allan Murdmaa.

Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.

2014. aastal otsustati nimetada Tartus Kommertsgümnaasiumi, Descartes'i lütseumi ja Kivilinna gümnaasiumi liitmisel loodud uus gümnaasium Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumiks.

Autorid: Karl-Patrick Lünekund ja Johannes Rand